26.2.13

Väga lihtsad toidud.



 
***********************************

25.2.13

Vardad ... ja sõnad on liigsed!


 
**********************************

Üks minut Eesti ajalugu


***************************

23.2.13

95.


 
*******************************
*************************
*******************

Ussid, maod ...

 
Kui üks mõte mu pähe endale pesa teeb, siis välja teda enam muidu ei saa, kui tuleb ta kuidgi teoks teha. Niisiis juhtuski, et meil on nüüd lisaks suurele täpilisele tugitoolimaole veel teinegi madu. Saage palun tuttavaks !
 

 

************************* *********
 

22.2.13

Tekilapid.

Minu tekilapikesed 2013 a Aasta Ema teki sisse.
Kuna karkudele toetudes on õueminek pisut ebameeldiv ja lisaks veel hoolikalt koos pildistamise objektidega ja fotoaparaadiga kindlalt püsti püsimine veidi probleemne, siis tegin mõned klõpsud toas. Lambivalgus ei ole hea ja välklambi valgus pole seda samuti ... Ja ega pildistajagi kuigi hea ei ole. Siin ei kehti ka matemaatilise korrutamise/jagamise reegel, et kaks miinust annavad kokku plussi !
Kuna lapikesed on jõudnud projektijuhi juurde, üle mõõdetud ja vaadatud ning kõlblikeks tunnistatud, siis lisan siia ka pildi, millelt ehk aimamisigi aru saab, et ... minu lapikesed on väga tagasihoidlikud ning sobivad uhkete ja ilusate lapikeste nö ´taustamoodustajateks`. Nii ongi mõeldud ja see ei ole irooniline ega kiitust manguv mõtte väljaütlemine !


 
********************************

Mõtisklus teemal “Kirikinnas”


Mis on kirikinnas ? Miks just kirikinnas? Mis on kindakiri ?

Kirikindal (erinevat värvi lõngast sissekootud mustriga kindal) on eesti rahvatraditsioonis kindel koht. Kirikinnas on soe, s.t meie kliimas hädavajalik. Kirikinnas kannab informatsiooni, s.t jutustab kohalikest mustritest ja lõngavärvimisvõimalustest. Pajatab sellest, kuidas esemeid hoiti – nõeluti ja paigati. Vanarahvas nimetas mustrit kirjaks, s.t et mustris võib kirjas olla sõnum. Ja oligi nii, et kirjatud ese ka kaitses selle kandjat.
Kinnas võib kõneleda tema tegijast, kandjast, alleshoidjast, pärandajast või järeletegijast.


Umbes kuu aega tagasi kutsuti mind seltskonda, mille liikmed tegelevad usinalt kirjatud kinnaste kudumisega. Ja lisaks koovad imepeenikeste varrastega. Ausalt .. ma olin väga üllatunud, sest oma elus olen vaid kaks paari väga algelisi käpikuid kudunud ning tõdenud .. kinnaste kudumine ei ole minu oskuste juures üldsehi ahvatlev. Siiski, mingi sisemise tungi ajel jäin nö vaatlejaliikmeks.

Järjest ilusamaid mustreid ja valminud kindaid-sõrmikuid imetledes kasvas mu austus mustrilooja ja kudujate vastu iga päevaga aina suuremaks. Samas kasvas ka teadmine, et mustrid on küll kaunid, ent minust ilmselt ikkagi korralikku kudujat ei saa – minu `tiivad` on selleks liialt nõrgad ja käed liiga kohmakad ! Ja veel selgines ka teadmine, et esmalt olen ma väga vilets kindakandja ja teiseks eelistan ma esemeid, millel on rahulikum muster.
 
No-nii, see mõte sai selgeks, et etnograafilise või ka nö “ainetel” kirikinda kudumiseks olen ma liiga saamatu ja ka püsimatu.

Soovisin siiski proovida kudumist peenikeste varrastega. Kõige peenemad, mis hetkel minu käsutuses on, on 1,25 mm-sed vardad.
 
Peenikeste lõngade valikus olid kollakasvalge ja tume kirsipunane. Need olid siiski liiga peened lõngad ja ehkki isegi kahekordselt võetuna peaks neid kuduma veel peenemate varrastega, otsustasin ikkagi proovida.

 
Lõin varrastele 80 silma ja kudusin just nii, nagu mõte sundis. Joonistasin vaid väga tavalised ja algelised mustriskeemid omale ruudulisele paberile, et mõlemad kindad hiljem ikka sarnased oleksid. Mustrites on kasutatud tavalisi geomeetrilisi kujundeid, mida meie esiemadki oma kindakirjades kasutasid. Neid oli ju kerge meelde jätta ja nõnda sai kinnast suvalisel jõudehetkel jälle edasi kududa.
 
 

Minu kinnastel on väga vähe mustrit. Kindad on ka üsna õhukesed. Sobilikud rohkem nii hiliskevadiseks või varasügiseseks kandmiseks. Mulle endale meeldib mõelda, et need oleks justkui pühapäeva või pidupäevakindad.
 
 
 

On´s need ka kirikindad ?
 

**********************************
 
Suurim tänu "Kirikindakese" grupi loojale ja mustrite koostajale Helenale https://www.facebook.com/#!/helena.smitt.1 , gruppi kutsujale ja julgustajale Ivile https://www.facebook.com/#!/ivi.prits  ning toredatele sõpradele ja vahvatele kudujatele !
Kududa saab tasakesi ja üksinda küll, aga seltskond, kellega ühist huvi jagada ja kellelt häid nõuandeid ning vahel ka tunnustavat õlalepatsutamist saada, on vägagi oluline !
Aitäh teile !
 
 
**********************************

18.2.13

Kodujuustukreem.

Huvitava maitsenüansiga, mahe, mõnus ...


 
************************************
 

15.2.13

Müsteeriumikindad ja ürgveis katusel.






Esimesed kaks vihjet minu poolt kootuna olid niisugused :
 



Nüüd siis sain kindad valmis ja võin endale pai teha, sest ega ma eriti kindel ei olnud, et tulen sellega toime.
Tegelikult teen palju-palju suurema pai Susale, kes selle müsteeriumi välja mõtles ja õpetusena kirja pani ! Ja veel nii hästi, et minusugune algaja ka aru sai ja kindad valmis pusis.

Valmis kindad näevad välja niisugused :


Kui need vahvad voldikesed kinda randmeosas sirgu tõmmata, ulatuvad kindad mulle peaaegu küünarnukini, aga voldikestega on armsam ja olen üsna kindel, et pilgupüüdjaks saavad kandja käes ka !

Üks meeleolupilt ka lisaks :



**********************************

13.2.13

Juustumarinaadis kanafilee kartuli ja suvikõrvitsaga.


 
*******************************'

Veebruarikuu heegeldamine.

Isetegija aastaprojektis ma ei osale, aga püüan paralleelselt sammu pidada. Veebruarikuu käsitöö liigiks on heegeldamine ja minul valmis üks kuuma-alus, millel kaks erinevat poolt ja mis on üsna paks, ᴓ 28 cm. Kasutatud on erinevaid lõngajääke ja jäägikesi :


Tegelikult heegeldamine mulle meeldib üsna võrdväärselt kudumisega. Heegeldasin veel ka ühe väikese sallikese. Väikese selle pärast, et mind häirib, kui jopekaeluses on midagi paksult ja palju - siis hakkab kael higistama ja lõpptulemusena ei saa ma sooja, vaid külmetan veelgi rohkem kui sallita. Päris ilma ma ka hakkama ei saa, sest ehkki enamasti kannan jahedal ajal kõrgema kaelusega džempreid-pluuse-veste, siis vahel on vaja ka muudmoodi riietuda (nt teatrisse vms kohta minekul). Kurk on mul aga veidike "murelaps". Niisiis - minu väike sallike :

 
**********************************



12.2.13

Kingitus kallilt sõbrannalt, kindad ja kana.

Väga armas sõbranna saatis kingituse. Minu kaardikogu sai täiendust ja süda rõõmu täis !
Lisaks oli pakikeses sokikudumise ajakiri. Selles on palju ilusaid sokke ja pealegi koos mustritega. Vist peab ikka ennast mugavuse tsoonist välja nügima ja proovima ka mustriga sokke kududa ! Aitäh Sulle, mu armas sõbranna I. !

 

Kinnastega on aga niisugune lugu, et ... ma ei oska neid tegelikult kuigi hästi kududa ja esimesed katsetused ei lisanud sugugi indu. Nüüd aga juhtus nii, et Isetegijas kuulutati välja ühiskudumine "Kindamüsteerium". Loomulikult otsustasin ma mitte osaleda.
Aga mõte jäi kusagile mu ajusagarate vahele kinni ja seal sipeldes tuletas ennast aina meelde. Lõpuks loobusin tõrksusest ja mõtlesin, et .... olgu pealegi, lõnga on ja vardad on ka ja vaid karkude toel liikumise tõttu on mul ka piisavalt aega tugitoolilohu sügavamaks istumiseks ... Seega siis otsustasin üks kordki elus proovida õigesti kinnast kududa. Ja kuna projekti juht Susa on nende kinnaste kohta öelnud "kiiksuga", siis tundub veel põnevamgi.
Eks näis, kas ma suudan selle kindapaari ka nö võiduka valmissaamiseni kududa, aga kahe esimese vihje tulemused on pildile püütud :





Ja täna oli menüüs kanaroog.




Maitsvaid kukleid kah :
********************************



7.2.13

Veel veidi vikerkaart.



Kudusin veel ühed sokid ja sel korral valisin spetsiaalselt vikerkaarelisi värve. Sokid said kootud ja sellest mõnu tuntud, kuid siis ... miks küll ei taha pildistamisel värvid jääda pildile nii, nagu silmad neid näevad ?
Paraku ei oska ma ka mingeid erilisi pilditöötlusprogramme kasutada, et värve tõesemaks ´kruttida´.
Seega püüdsin pildile sättida erinevaid kaadreid ja ehkki tegelikult ei ole ühelgi neist päris õiged värvid, saab ometi ehk aimu, et minu valitud värvid on ikka tõesti vikervärvid.


Üks mõtteke veel.
"Kalev" on selle nõnda kenasti oma šokolaadipaberile sättinud ja ma tundsin vajadust seda veel ka oma mõttekesega täiendada.


Sõprust ja sõpru igasse päeva, kuusse ja aastasse, et hingel oleks hea ja soe !

************************************


5.2.13

Maitsvaid hommikuid !




****************************'

2.2.13

Sokid Marile ja Hillarile ning ... Vikerkaar ja juusturoos.

Kuna mu liikumisvõime on ikka veel piiratud ja aktiivsus langustendentsis, siis tegutsen tasapisi ja põhiliselt sisustan aega kudumise ning raamatu lugemisega.

Kudusin taas sokke. Rohelise-valgega nr 45 ja kirju-valgega nr 42.


... ja siis ühtäkki meenus, et Isetegijas on käimas projekt TK Vikerkaar.



Lugesin siis sokkidelt värve kokku ja tundub, et mahun napilt projekti raamesse.


 Väike hommikune rõõm ka :
 


 
****************************************


1.2.13

Vinguv vanainimene ja munavõi võileib.

Jajah, see vinguja olen mina. Just !

Ei oska öelda, kas see tuleneb pikalt vinduvast viletsast enesetundest, mis ka mu tegutsemiskiirust pärsib või lihtsalt vanusest, aga ...
..... tundub, et olen muutunud liiga kergelt ärrituvaks. 

Tunnen end tõesti häirituna, kui mul ei lasta oma mõtet lõpuni mõelda, lauset lõpuni välja öelda või tegu lõpuni teha.
Eriti häiriv on vahelesegamine siis, kui mingi asi on mulle nö teha antud, kuid keegi teine arvab, et tal on igal ajal õigus minu tehtut omatahtsi muuta, vaevumata mulle isegi selgitama, mille poolest tema tehtud muudatus asja paremaks muudaks !
 
Mind vaevab küsimus : miks mõni inimene arvab, et tal on õigus teistest lihtsalt `teerulliga üle sõita`? Kas see on käitumisraskus või harimatus (st küsimus ei ole mitte hariduses vaid harituses) ?
 
Eksimise korral soovin pigem, et mulle öeldakse, milles seisneb mu viga ja lubatakse see mul endal parandada, mitte ei tormata minu tehtut nö oma-käe-ja-parema-äranägemise-järgi ümber tegema ! Ümbertegija või -muutja võiks vahel ka mõelda, et ehk on mu toiming sel hetkel veel pooleli, kui tema juba sekkuma tikub.
Vahel tuleks kasuks ka iseenda tormakust ohjeldada ning järele mõelda ... võib selguda jahmatamapanev tõsiasi, et temagi pole ilmeksimatu ning et ehk ei olegi tema `asjadest arusaamine` ülimuslik ega parim !
 
(Ma ei nimeta nime, ent usun, et kui see inimene juhuslikult juhtub seda postitust lugema, siis küllap ta end ära tunneb ja teab, millest mu jutt on ajendatud).
 
********
 
Midagi hästi tavalist hommikuse kohvi juurde ka :
 
 
***********************