31.10.13

Tänuväärne kohupiim.

Kohe-kohe pöörame kalendrilehte ja mõtted kipuvad vägisi aasta viimase kuu toimetuste juurde. Mõned päkapikuabi toimetused on juba tehtudki, aga november tõotab tulla ikkagi üsna toimekas ja tegevusrohke. Samas on ju need teod suures osas nö "salajased" ja neid ei saa avalikustada.
Süüa teeme me siiski ikka ja kui muude kiirete toimetuste vahel kipub aega nappima, maiasmokad aga "trambivad jalgu", siis ... kohupiim aitab alati hädast välja!
 
 
***************'

26.10.13

Sokid nii ja sokid naa.


Oktoober hakkab läbi saama ja Soktoober ka. Sel kuul ma rohkem sokke ei koo ega heegelda, sest muid tarvilikke tegevusi ei saa ka lõputult edasi lükata ja ainult oma meelistegevusest hoolida!
*
Sokke võib kududa, heegeldada, õmmelda, viltida ....
Ja jalgu on ka erinevates suurustes ...
No eelmisel korral esitletud sokikestest küündisid soki nime kandma ja projektis paarina arvestatud saama vaid kaks ühesugust punast sokki. Sel korral lähevad paarina arvesse ilmselt kaks sinist sokki.
*
Tegelikult ei oma see tähtsust, sest projektis osalemise eest on foorumis naerunägu olemas, aga .... mu mõtte pani see siiski liikuma üht kummalist rada  ja otsima vastust küsimustele:
1. Kas sokid peavad mõlema jala jaoks olema üht värvi või ühesuguse mustriga?
2. Kas sokid peavad olema täpselt ühesuurused (isegi, kui ühe inimese jalad ei ole ühesuurused)?
3. Kui väike inimlaps veel ei kõnni, siis kas tema päkasoojendajad on sokid või sussid (kui need ei ole nahast ega tugevdatud tallaga)?
4. Kas päkapikukommide jaoks valmistatud sokike on sokk?
5. Kas sokike, milles esialgu ehk päkapikk toob jõuluaja maiustust, kuid mida hiljem siiski tita varbasoojendajaks kasutatakse, on sokk või suss?
6. Kui suur peab olema sokk, et see kvaifitseeruks sokiks?
*
Nagu juba ütlesin, ei oma see tegelikult mingit tähtsust ja suurem rõõm on sellest, et üle poole planeerituist on valmis ning usun, et novembris saan "oma plaani" täis.
*
Siin esitlen koos tänaseks valmis saanuid:
 
 
Rõõmu südameisse!
 
*********************

22.10.13

Päike ja soktoober.

Sombusesse oktoobrikuusse saabus päikesekiir Mallorcalt ja ... ka meie "kohalik" päike puges pilve tagant välja. Täna oligi siis kahekordselt päikeseline päev.
 
 
*********
Soktoober. Juba mitugi aastat on see projekt Isetegijas mind meelitanud ja ma pole suutnud varrastele selga pöörata.
Jällegi juhtus nii, et pidin tõdema - olen nõrk! Lubasin endale, et hoidun sel aastal endale igasuguste kohustuste võtmisest ning pealegi ... no kellele mu sokke siis ikka nii väga vaja peaks olema! Poodides sokke küll ja miski ilukuduja ma ka ei ole. Pool kuud pidasingi vaid vastu, siis sosistas üks hääleke, et päkapikkudel oleks ikkagi sokke vaja .... töövahenditeks ja päkkade soojendajateks ka! No loomulikult meeldis see mõte mulle ja nii ma siis tasapisi nokitsema hakkasingi. Ega´s talvine pööripäev enam nii kaugel olegi ...
 
 
 

Vaid kaks sokki on sarnased ja moodustavad paari. ülejäänud kaheksa on igaüks ise nägu ja tegu. Kui aga anda käsklus "Paariks loe!", siis saaks kenasti viis paari kokku. Kui ilm ja tervis soosivad, siis valmivad ka teistes värvides sokikesed. Tõenäoliselt mõni sokike veel oktoobris, aga õnneks on veel ka novembris aega nokitseda!
 
****************************

19.10.13

Õpipoisina köögis.

Kuna meil on uus köök ja uus pliit, siis alles õpin seda kasutama. Õnneks ei läinud mu esimesed katsed "aia taha" ja ei röövinud julgust edasi katsetada.
Täna küpsetasin Polaarpirukaid. Just nõnda nimetas neid abikaasa, kui ütlesin, milliseid koostisosi olin otsustanud kasutada.
 
 
***********************'
 

 

18.10.13

Sügisesse soojust.

Oli lõng.

 
Sellest lõngast kudusin/heegeldasin kaelasoojendaja.
 
 
Ja lisaks ......

 
Üks müts.
 

Teine müts.

 
Aga äkitsi tahaks mõlemaid mütse?
Olgu pealegi - võib ka mõlemaid koos kanda.
 

 
Minupoolne esitlus:
 

 

 
 
Omaniku esitlust ja kommentaare saab lugeda ->

 
Kangesti hea on teha midagi, kui tead, et see on saajale tarvilik! Ja nüüdseks on ka kõhklus ja hingevärelus möödas (no ikka selle pärast, et kas saab ikka paras ja kas ikka meeldib ja....)
 
Ma olin rõõmuga natuke aega päkapiku rollis!

 
**************************************



 
 

 

17.10.13

Elu on ilus ja magus, kui ...

Kui ei jõua teha tervet rehkendust, tee pool .....
Kui ei saa ise rännata, on imeline, kui on sõbrad, kes jagavad muljeid ning lisaks veel rahuldavad Su kogumiskirge. Ja minul on!
Kuna mu tuttavad ja sõbrad teavad, et põen kogumishaigust, siis nad ka turgutavad mu meeleolu ja ... vot ma nüüd ei teagi, kas leevendavad mu kirelõõma või hoopis õhutavad kogumise jätkamist. Tegelikult on mõlemad variandid meedivad ja kuna mul on muidki tõbesid, võib see haiguseke rahulikult mu hinges pesitseda.
Just äsja külastas kallis sõbranna Saksamaad ja tegi mu hingekesele taas kord pai. Ta teeb seda alati, kui kusagil rändamas käib.

Nii ka sel korral:
 
 
Elu on ilus ja magus, kui sul on head sõbrad ja kaasteelised!
 
***************


 
 
******************************


16.10.13

Aeg ...

Mida kauem kestab kooselu, seda enam omandavad tähtsust pisikesed nüansid ja väikesed tähelepanuavaldused.
Oluline on käituda lähedaste ning kaasteelistega ja suhtuda end ümbritsevasse just nii, nagu tahaksid, et sinu enesega käitutaks ja sinusse endasse suhtutaks!
 

 
Mannapuder, maasikad ja šokolaad - tänase tähtpäeva tilluke magustaja!
 
 
******************************************
 

13.10.13

Kaktus andis märku.

Meie jõulukaktus avas oma valged õied ja ... kuulutas jõuluettevalmistuste aja avatuks.
 
 
Ja ehkki ma ametlikult ei osalegi Isetegija aastaprojektis, jäi ikkagi natuke kripeldama, et minu voolimistöö pole ikka see päris õige. Niisiis andis lill mulle vihje ja täitsa kogemata nägin riiuliserval kolme plastiliinijupikest. Voolisin neist väikese.... no ikka väga väikese.... no lausa tillukese kuusekese.
 
 
****
 
Süüa tegin ikka jälle ka.
 
 
 
 
*******************************


 


 


 

12.10.13

Oktoobris peaks voolima.

Seda muidugi sel puhul, kui Isetegija aastaprojektiga sammu pidada.
Esiti mõtlesin, et ühele mu naasklile oleks väga vaja uut käepidet, aga ... polümeersavist ei tea ma eriti rohkemat, kui et sellest voolitakse ja seda "küpsetatakse" ja siis on ta üsna vastupidav. Seega... jääb ära! Hästi tore ja kena oleks naaskli puhul ikkagi puidust käepide, aga no minu oskused on selleski vallas nii algelised, et ... ilmselt tuleb ikkagi kas osta poest korralik käepide või hoopis uus naaskel.
Ja mida ma üldse suudaksin voolida ja mida ikka ka vaja läheb? Ei ahvatle mind praegu polümeer- ega pärissavi (st ei ole vastavaid oskusi ega võimalusi), kivi, plastiliin, puit ega ka soolataigen ....
Ehk siis vooliks natuke söögiks mõeldud taigent?
 
Nii-nii, segasin kokku juustupallitaigna ja voolisin ning küpsetasin :
 
 
Said päris maitsvad!
 
Ja kuna martsipan on juba valmis "taigen", siis voolisin sellest pisut munajad kommid, torkasin need hambatikkude otsa ja glasuurisin ning veeretasin valmis kaunistus"nuudlikestes".
 
 
Need said üsna kiiresti otsa. Ju olid siis ka head.
 
**
Oli see nüüd päriselt ka selline tegevus, mida võiks nimetada voolimiseks? No mine võta kinni, mida võib ja mida ei või voolimiseks nimetada!
 
Sel korral siis sedamoodi ja tegelikult on mul ka üks ilus uudis: mu armas õetütar abiellus ja ma soovin kogu südamest talle ja ta kallile kaasale palju kauneid kooseluaastaid ja pikka ning õnnelikku eluteed!
 

 
 ♫♥♪♫♥♪♪♫♪♫ ♥♥♥♥♥♥♥♥♥♥♫♥♪♫♥♪♪♫♪♫ ♥♥♥♥♥♥♥♥♥♥♫♥♪♫♥♪♪♫♪♫ .

 
 

10.10.13

Köögis juhtub nii mõndagi ...

Vahel tehakse seal süüa:
 
 
 
 


 
 
Ja vahel püütakse vikerkaart:
 
 
*****************************


 
 

Oktoobrimõtisklus - nukrust ja rõõmu.

Ostsin poest eseme, millele oli märgitud selle valmistamise eripära. See on rõõmustav, kuid seejärel kohe tundsin jahmatust ja veidike kurbustki:
 

Miks küll on vaja kleepida hinnasilt ja triipkoodi silt esemele nõnda, et nende eemaldamisel lõhume tahes-tahtmata sedasama eset? Või on hirm, et pakend (mille peal võiks siis need kleebitavad sildid olla) teeks toote liiga kalliks? ...
 
****
Nüüd aga pisut ka rõõmsamaid noote: täna jõudis minuni väga armas järgmise aasta kalender. Üks mu lemmik-kunstnikest on loonud väga toredad tegelased ning pannud nad tegutsema paljudel oma piltidel/kaartidel ja nüüd juba mitmendat aastat ka kalendrisse.
Armastan Inge Löök´i muhedaid memmesid ja nüüd saan nende seltsis kogu järgmise aasta lustida.
 
 
****
 

 
Ilusat oktoobrikuud!
 
****************************************


 
 

2.10.13

Elukindlustus.

Tegija ise ütles selle kohta "väike, aga piisavalt edev..". Natuke ehk ongi edev, aga ilus ning kasulik ka! Ikkagi elukindlustus!  Ja asukohtki juba välja valitud - minu jope küljes.
 


Pimedat aega on nüüd juba rohkelt.
Helkurid helkima!
 
*******************************
 

Vanad ja väärikad ning ... natuke süüa ka.

Tänapäeval tuntakse (kunstivõltsijad tundsid tegelikult küll juba väga ammu) mitmeid tehnikaid, kuidas esemetele vanemat ja väärikamat väljanägemist tekitada. Nüüd on kraklee ja need teised moodused, aga .... kui lasta esemetel olla ja rahulikult oma "tööd" teha, siis koguvad nad ise endale väärikat vanust ning mingit kunstlikku vanandamist pole vajagi.
Need soolavakad on 32 ja 33 aastat vanad. Tolleaegsed värvid ei lähegi enam nö "päris puhtaks". Eriti just valge värv. Aga need vakad on väärikalt vananenud ja mulle väga armsad. Nad on ustavalt saatnud mind kõigi nende aastate jooksul ning olnud asjalikeks abimeesteks köögitoimetustel. Kindlasti oleme koos ära kasutanud ikka mitu-mitu puuda soola. 
Maalis inimene, kellega seob meid aastakümnetepikkune sõprus ... minu poja ristiema. Ainueksemplarid ja unikaalsed.
 
 
Ja kuna olen praegu hooles mitmete muude tegevustega, siis söögitegemine on pisut vaeslapse osasse jäänud. Midagi ju teen, aga mitte mingeid erilisi toite, vaid just nii vähese pingutusega, et kõht ei nuriseks.
 




Mõni meist eelistab kartulitoite, mõni teine hoopis makaronitoite, aga juustu armastavad meie peres kõik.
 
**
Ilusat oktoobrit! 
 
 
**************************************