30.1.14

Ilusat ja head aastat!

 
Eile öösel liikusid kiiged salapäraselt tuulevaikuses. Täna oli siiski ka tuult ... küll õige vähe, justkui vaataja eksitamiseks, et jääks uskuma: tuul liigutab kiikesid, mitte salapärased vaimolendid!
 
******************************

Söök ja kiiged tuuletus öös.



 
Ja kui kõhud täis söödud, siis võib imetleda vaimolendite kiigepidu tuuletus öös:

**********************

28.1.14

Raamaturõõm.

Tegelikult on see raamat juba ammugi mul olemas, aga täna jõudis see minu juurde tagasi koos pühenduste ja autogrammidega autoritelt. Ma olen tõesti rõõmus! Ja ma olen sellest raamatust päriselt vaimustunud! See raamat ei jää riiulikaunistuseks, sest ...
 
 
Madis Millingu sõnul ei ole „Lõkketoidud” ekstreemsustest pakatav ellujäämisõpik. „Lõkkel toidutegemine ei ole mingi ekstreemsus. Meie vanaisade jaoks ei olnud – olid nad siis metsalangetamisel Siberis või punkris kodukoha lähistel. Nemad said lõkkega hakkama. Kas meie oleme viletsamad?”
Madis on vabakutseline näitleja, keda on näha ka saatejuhi rollis.
Erki on üleelamisõppe instruktor ja selle valdkonna Eesti koordinaator
Madist ja Erkit siduv ühine nimetaja on Kaitseliit. Mõlemad kuuluvad Kaitseliitu aastast 1990 ja on Kaitseliidu Tallinna maleva asutajaliikmed.
***
... see raamat on tõesti hea!
*****************************
 
 

24.1.14

Tervise turgutuseks.

Võib juhtuda, et ühel hommikul ärgates on kurk just-kui natuke kähe ja keha on loid ning õiget söögiisugi pole. Isegi kohv ei maitse nii nagu peaks! ˇˇ 
Midagi tuleb siiski süüa (no kasvõi selleks, et ravimid siseelundeid kahjustamata saaksid tervislikku seisundit mõjutada)
Valmistasin kiiresti ühe kerge salati. See salat erineb küll üsna palju sellest, mille Sille Varblane on välja pakkunud ( http://toidupildid.blogspot.com/2009/11/kapsa-hernesalat.html ), ent algtõuke sain siiski sealt.
Minu salat:


 
***********************
 
 

23.1.14

Kuidas seletada rõõmu?

 

*********************
 

18.1.14

Toitu ja pilte.

 
Algretsepti autor on Sirje Enden, aga nagu me kõik erineme üksteisest, nii erinevad ka meie maitse-eelistused. Seega muutsin veidi koostisosi ja koguseid.
Niisiis algretsept on leitav siit:
minu valminud roog aga siin:
 

 
Kuna külmikus ja leivakorvis olid just niisugused tooted olemas, siis küpsetasin ühe kõige lihtsama õunakoogi:
 
 
Isetegija koospildistamise teemasse üks pilt:
 
 
Ja kõige lõppu üks väike "liikuv pildike"
 
 
Porgandid ...
 
*****************************

13.1.14

Üks kaardi- ja üks salatitegu.

Vahel on nii, et tihedamini suheldakse hõimlaste, kui sugulastega. Eks põhjused on erinevad: elukohtade lähedus, hingeline sarnasus, suures osas muidugi ka sarnane huumorimeel ...
Igatahes on mulle saatuse poolt antud palju häid ja armsaid sugulasi, sõpru, hõimlasi ja kaasteelisi.
Käisime hõimlase sünnipäeval. Juubelisünnipäeval. Ja nokitsesin siis valmis ühe kaardi. Ma ei mäleta, kus ma sarnast kaarti esmaselt nägin, aga Silpsolpsu blogis nägin neid imekenas teostuses. Minu ponnistuse tulemus sai niisugune:
 

Peol sai küll erinevaid hõrgutisi süüa-juua, aga inimene ei suuda ju mitmeks päevaks ette süüa. Niisiis tegin kerge salati. Heeringat juurde ja maitses võileiva ja kohviga päris hästi.

 
****************************

11.1.14

Lumi ja lumememmed.

Isetegijas käivitus projekt
 
 
Mõnus mõte ja otsustasin osaleda. Nagu tellimise peale hakkas täna ka lund sadama, vähemasti siin Rakveres sadas juba hommikulgi ja väikeste vahedega lausa hilisõhtuni välja.
Minu aknalaua-memm. Tema valmis päris õhtupimeduses.
 
 
Aga ega siis ainult lumest saa memmesid teha. Teise tegin ikka ka ja sellel ikka silmad-nina-suu ka olemas ning juuksekahludki kelmikalt pealael kähardumas.
 
 
Niisugune memmelugu ....
 
****************************************

9.1.14

Rumalusest ja natuke veel möödunud aastast.

Rumal on rumal olla küll. Päris tõsiselt! Tunnengi ennast rumalana, kuni lõpuks ehk mu arvuti hingeelu tundjal aega juhtub olema ja Ta mulle appi tuleb. Kogu see minu jaoks häiriv jant sai küll alguse juba enne aastavahetust, kui sisestasin paroolid, et enda blogisse postitust teha. Ja .... ekraanile kuvati teade:
 
 
No ei oska minusugune juhm selle teabega midagi peale hakata ja klõpsasin aknakese ülemises nurgas asuvast ristikesest kinni. Sellele tegevusele järgnevat kuvati blogi nö köögipool. Esiti olin üsna jahmunud, sest olulised "nupud" olid kahvatud ja ma kartsin, et .... aga õnneks need siiski toimisid nagu ennegi.
 
Tutvuks esiti sellega, millega mu lemmikud on vahepealsel ajal tegelenud, kuid "võta näpust" - loendis ei ole ühtegi blogi! .. ???? ... ja on vaid kiri, et loendisse blogi lisamiseks ....., ning veidi kõrgemal hoiatus:
 

 
Ma ei mõista tõesti IT sõnavaraga midagi peale hakata ja ma ei saa ka aru, kuidas või miks ei toetata brauserit !? Oma juhmi mõistusega ma mõtlen, et kui ma olen selles keskkonnas loonud blogi, siis miks seesama keskkond minu blogi nüüd äkitsi toetamast loobub? (Kusjuures too "toetatud brauserite loendi" link ei tööta! :( )
Rumal on ikka tõesti rumal olla!
Uue postituse nupp siiski töötab ja nii ma siin nüüd oma muret kurdangi. Loodetavasti leiab mu arvutiabiline peagi aega sellega tegeleda. :)
 
************
 
Nüüd näitan veel ära ühe toreda leiu: Kilplaste Kambas Kaanimise Kruus. Selliseid toredaid kruuse saab soetada Kilplalast http://kilplased.ee/ . Ja taustal meie eile õitsema hakanud nooruke jõulukaktus.
 
 
Kilplaste kodulehelt kopeeritud:
KASUTUSVIISID:
- Kui kilplased alles targad olid, siis jõid nad kruusist nii, et andsid ühele, teisele ja kolmandale. Kui aga rumalaks hakkasid, siis jõid nii, et pead – kõmmdi kokku!
- Mehed mõtlesid välja, et kui kilplaste kambaga kaanimise kruusist kangemat kraami juua ja otsa saab, siis poodi pole küll vaja minna. Lihtsalt pead kõvasti põmm kokku ja jälle hea olla. Millegipärast löövad tavalised inimesed juues kannusid kokku, ikka PÄID tuleb kokku lüüa!
- Üks naine ostis oma õllesõbrast mehele kilplaste kambaga kaanimise kruusi. Ise arutles: Kui mees joob õlut ja hoiab kahest kruusi sangast kinni, siis kui mina arvan, et nüüd küll aitab, saan kolmandast sangast kruusi talt ära tõmmata!
- Kord tahtis üks naine endale osta kilplaste kambaga kaanimise kruusi. Kilplane aga võttis kruusi valepidi kätte ja hakkas muretsema: “Oi, sellel kruusil pole põhjagi all ja pealt on hoopis kinni” –  Ostja ehmunult: “Ei, ei, seda praaki ma küll ei taha!”
 
*********
 
Lõpetuseks lisan veel ühe väikese meelespidamise.
Kuna mul on suur tänutunne hinges nende inimeste suhtes, kes on aidanud mul Isetegija.net-s köögitoimetuste teemat tegusana hoida, siis eelmise aastaringi parimat retseptijagajat õnnestus aasta alguses üllatada:
 
 
 
*****************
 
Nautigem väikesi toredaid juhtumeid ja jagagem rohkem naeratusi!
 
******************************************

6.1.14

PC ja imelised inglid.

PC ehk Postcrossing on "toonud" mu postkasti taas uusi kaarte. Üks huvitavamaid nende hulgast tuli Taiwanist. Huvitavad on nii kaardi enda kuju kui ka nö kuldne vapp,mis on kaardi külge kinnitatud justkui kuuseehe.
 

 
Imelised inglid aga liiguvad meie seas ringi enamasti täiesti tavaliste inimestena. Tõele au andes nad siiski eristuvad ka veidi ... nad on sageli naerusuised ja alati lahkeilmelised. Ja nad valmistavad oma kaasteelistele imelisi üllatusi. Ma olen praegu üsna keeletu ja sõnatu - Juba kaanepilt, millele annaksin nime "Lynxi tervitus", on vapustav ja uskuge mind ... üllatusi ja imetlemist jätkub igasse kuusse! Lisaks veel väga heade soovidega kaart ühe mu lemmikkunstniku, Inge Löök´i, kogust.
No tõesti - inglid on olemas!
 
 
Soovin, et tiivulised inglid kaitseksid neid maapealseid ingleid väga hoolikalt!
 
*********************************
 
 
 

4.1.14

Ingli tervitus.

Näib, et päkapikud saavad ometi puhkusele mõtlema hakata. Kõige kibekiirem tööaeg on möödas ja nüüd on nähtud jälle rohkem ingleid liikvel.
Üks pisike armas inglike tõi minulegi häid soove alanud aastaks. Oh, ja vaadake ometi, millises kenas karbikeses see armas inglike reisis!  
Ise on ta küll tasane ja tagasihoidlik, aga ma tean, et ta hoiab mu tegemistel nö pilku peal ja ta teab ka mu eelistusi ja soove. Ja ta tõi mulle suure, ilusa küünla, millel ei ole mingit tugevat aroomi ... sest ta teab - allergikutele ei sobi mitte kõik lõhnad.
 
Aitäh Sulle armas inglike Evi!
 
***********************

3.1.14

Läätsehautis.

 
Juba ammu olen tahtnud teha läätserooga. Leidsin retseptigi, kuid vastavalt oma pere toitumisharjumustele tegin veidi muudatusi. Ma olen nö “mage” inimene, st ma ei armasta vürtsikaid toite (õigem on isegi öelda, et mu organism tõrgub nendega leppimast). Seepärast ei sobi nt ka loorber, mille maitseomadusedki mulle ei meeldi. Üldjuhul meeldibki meile süüa toitu, mille põhitoiduaine maitset ei varjuta toidule lisatud maitseained.
Niisiis, Pille Endeni retsept raamatust “100 rooga”, leitav ka Toidutarest: 
Seal on küll läätse-juurviljasupp, kuid minul valmis pigem läätse-juurvilja hautis.
 
Retseptis:                                                                      Minu hautises
300 g    punaseid läätsi                                                  200g    rohelisei läätsi
1,5 l      köögiviljapuljongit                                            1,2  liitrit   vett
1 tk       sibulat või porrulauku                                        ½ väikesemast sibulast (hakitult)
2 küünt    küüslauku                                                         2 kuubikuteks lõigatud keskmise
                                                                                           suurusega kartulit
3 tk          porgandit                                                         2 pisemat porgandit (peenelt riivitult)
200 g       juursellerit                                                       ¼    lillkapsa peast
2 spl        tomatipüreed                                                    2 spl tomatipastat
2 lehte     loorberit                                                                -
Soola, pipart, hakitud punet                                             pisut soola
2 sl      hakitud petersellilehti                                             -
 
serveerimiseks hapukoort                                               serveerimiseks hapukoort
Retseptis olev valmistamise õpetus:
Vala läätsed sõelale ja pese hoolikalt. Kuumuta puljong keemiseni. Haki sibul ja küüslauguküüned ning pane potti. Lõika köögiviljad väikesteks kuubikuteks
ja tõsta potti. Mõõda potti ka tomatipüree ja lisa loorberilehed. Kuumuta keemiseni ja keeda 10 minutit. Lisa läätsed ja keeda veel 20-25 minutit.
Maitsesta pune, pipra ja soolaga.
Raputa peale hakitud peterselli. Serveeri hapukoorega.
Lahja ja tervislik supp valmib üsna kiiresti. Kes kardab, et supp jääb liiga lahjaks, võib lisada sinki või serveerida koos krõbedaks praetud peekoniga.
Mina valmistasin nii:
Läätsed pesin ja nõrutasin sõelal. Lasksin veel keema tõusta. Lisasin sellesse kartulid, porgandid ja sibula. Lasksin keeda 15 minutit, siis lisasin tomatipasta ja jätkasin keetmist veel 5 minutit. Seejärel lisasin potti läätsed ning keerasin pliidikuumuse nö hautamisrežiimile. Jätsin roa hauduma 20 minutiks ning seejärel lisasin õisikuteks jagatud lillkapsa. Lasksin roal haududa 10 minutit ning veel 10 minutit nö pliidi jääkkuumusel (selleks ajaks oli suurem osa vedelikust roa sisse imendunud ja osaliselt ka aurustunud).
 
Meile see roog maitses. Tõenäoliselt teen läätseroogasid veelgi ja ehk katsetan siis ka lihalise lisandiga hautise või supi valmistamist.
 
**************************



2.1.14

2014

2014

Isetegijate foorumis algas uus aasta, nagu mujalgi, uute tegemiste ja ka uute põnevate koostegemise projektidega.

Köögitoimetuste eelmise aasta kokkuvõtted ja uued tegemised : http://www.isetegija.net/phpBB2/viewtopic.php?p=387787#387787




Isetegijate selle aasta käsitööprojektis on igas kuus uus ning põnev märksõnapõhine käsitöine ülesanne : http://www.isetegija.net/phpBB2/viewtopic.php?t=21817

Jaanuari märksõnad
-jahmatavalt valge
-jaburalt keeruline
-jaapanipäraselt võõras
-jooneline-triibuline
-joonistatud mustrid


Meil on praegu õhtud hämarad ja ööd üsna pimedad ja on väga hea, kui jalakäijad kannavad helkurit. Kui ikka jahmatavalt valge helkur silma hakkab, on nii autojuhil kui ka jalakäijal ohutum liigelda.

 
Meie peres on kõik liikmed nii autojuhi kui ka jalakäija rollis ning … mulle anti esialgu jaburalt keerulisena näiv ülesanne – varustada joped helkuritega. Tundub, et selles ju midagi keerulist  polegi, aga seati lisatingimuseks, et helkur oleks küll statsionaarselt jope küljes, aga “ei ripuks ega haagiks end igale poole kinni ja ei jääks nt auto ukse vahele jne”. Vajadusel aga oleks helkur kohe kiiresti “kättesaadav ja riputatav”.
Piidlesin siis helkurit – kaldenurka muutes moodustusid triibud-jooned selle pinnal kord üht- ja kord teistpidi. Riiuli serval ilutses kena joonistatud mustriga organsapaela rull. Muster ei tundunud küll sugugi jaapanipäraselt võõras, vaid päris tuttavate valgete lumehelvestega.


 
Mõte hakkas tasapisi arenema ja peale mõningast nohinal pusimist said meie joped sissepoole küljeõmbluste kohale taskukesed, kuhu saab helkurid  nö “tööootele” panna. Helkurid on taskutega tugevasti seotud ja nüüd alati meiega kaasas ning vajadusel kasutuses. Samasuguseid taskukesi tuleb teha veel teistelegi üleriietele. Algus on tehtud …
 




 

Turvalist liiklemist meile kõigile!
 
 
*******************************