Kõigepealt tuli kutse.
Suuremast nohust olen nüüd loodetavasti lahti saanud (st loodan, et kusagilt nö uut laengut pisikuid ei korjanud endale). Köha raputab ikka veel ning pea- ja kõrvavalu on tüütult visad taganema, aga ravin ennast hoolega. Soola inhalatsioon ning köhadropsid lasevad veidi ka sedasi toimetada, et kõrvaltvaataja ei saagi ehk päriselt aru, et midagi valesti on. Hoian kena salli suu ees, et mitte batsille levitada ja püüan ka võimalikult vähe rääkida. Palavikku ei ole ja juba jaksan pisut mõelda ja tegutsedagi.
Nojah, niisiis - tuli kutse ja mõtteke hakkas liikuma ning plaani kokku seadma, mida kõike oleks vaja ära toimetada, kui kord üle pika aja jälle pealinna pääsen.
Seejärel kaalutlesin, kas ikka jaksu on, sest virisev ja väsiv kaaslane on igaühele nuhtluseks ja miks peaksin oma kallile inimesele tahtma koormaks olla!
Arvasin siiski, et jaksan ja vaid korraks päeva kestel tundsin, et jõud raugeb. Siiski jaksasin end koguda ning võin kergendatult öelda - oli kena ja tegus päev.
Plaan peetud ja esmalt tegime lühivisiidi poja ja minia juurde.
Ja siis .... õunad-õunad-õunad - Eesti õunad!
Ja järgmiseks sihiks oli Eesti Pank. Pangas olen mitmeidki kordi käinud (töö oli niisugune), aga vot muuseumisse polnud ma veel kunagi jõudnud. Nüüd siis käisime.
Pangast suundusime turismimessile. Kuna autot kuigi lähedale parkida ei õnnestunud, siis ... vot siin tekkiski mul pisuke nõrkusehetk - tuul oli vastu ja tegi pisut hingamisele liiga. Õnneks jaksasin siiski edasi liikuda.
Messimuljeid oli muidugi palju rohkem, kui järgnevaile piltidele mahtus!
Kuna meie seekordsed huvid olid pigem Eesti siseturismil ja Baltimaadel, siis jäid paljud maad nö tähelepanuta ja mõne paiga kohta jäid näppu vaid tutvustav voldik või brošüürike.
Õpetussõnad käes ja Eesti mandriosa kohta hulgaliselt teavet ka...
... samuti mitmeid südantrõõmustavaid meenekesi.
Ja vot see voldik on vahva ja infot servast servani täis!
Nii-jah, ei saa ma ka kekutamata jätta - sain jutuotsale raamatu "Soome-ugri rahvaste rahvusköökide saladused" autoriga. Dmitri Soini oli lahke vestlema ja ... küsis minu nime ning kirjutas omal algatusel raamatusse ka pühenduse. Ilus ja armas tegu, eks-ju!
Leedu ja Läti on me sihtkohtadeks olnud juba mitmeid aastaid ja huvi ei vaibu veelgi.
Päris kaua on olnud unistustes Leedu linn Druskininkai (druska - leedu k sool). Linn, kus on hulgaliselt sanatooriume, spaasid jms tervistusasutusi .... ju vist ikka nende soolade ja mineraalide pärast!
Aga mitte mingil juhul ei saa unustada meie saari - Saaremaal on käidud ja ilmselt läheme veelgi.
Hiiumaa - tõepoolest mõnus ja armas maa, kuhu ikka tagasi tahaks!
No ja kui veel õnneloos tõi kingituseks kalendri ja külmikumagneti, siis on seegi ju ilmne vihje, et .... tuleb ikka minna!
Kihnu - oli aeg, mil ma ei teadnud sellest saarekesest eriti midagi ega osanud midagi ka mõelda. Ajapikku on avanenud mitmed seigad ja seosed ning üha huvitavamaks on see saareke minu jaoks muutunud. Aina ihaldatavamaks on muutunud mõte, kunagi ka sinna jõuda.
Oh-jah, mõtlemist ja unistamist jätkub nüüd kohe pikaks ajaks!
Tagasi auto juurde oli tee juba pisut kergem, sest ma polnud targu ilmataadilt palunud, et Ta tuult pööraks - nõnda siis puhus nüüd tuuleke selja tagant ja astuda oligi kergem.
***************
Viimane käik pealinnas veel Pärnamäele. Küünalde süütamine ja vaikuse- ning mõtisklusehetked.
***********
Nüüd on postitus tehtud, mürtsti voodisse ja ärgates jälle aktiivselt tervise eest hoolt kandma!
***********
Hoidke tervist! Haige ei ole üldse hea olla!
******************************************************************
