27.3.24

Märtsikuu tujud ja meeleolud.

 Märts ja aprill on looduses üleminekukuud ja tujukust jätkub lausa igasse päeva. Olles aga sellest looduse eripärast teadlik, ei tohi lasta end heidutada. Nii lihtsalt on ja loodusel ega kliimal ei ole vähimatki inimese tahtmisest, mõtlemisest, tühjast siblimisest ja suuresõnalistest kuid sisutühjadest loosungitest.
Seega on tark toimetada rahulikult ja omas tempos edasi ning mitte üleliia muretseda nende asjade pärast, mille muutmine niikuinii meie võimuses ei ole.
Mina ka sehkendan ikka tasapisi ning jätan siia pilte, mis ehk kunagi tuletavad mulle taas midagi meelde ning meelitavad ehk naeratusegi huulile.

Ja nagu ikka - söök... söögi alla ja sõõgi peale.
Olen leiba küpsetanud ja räimi marineerinud, kapsast hautanud ja kurke kiirmarineerinud, ka pannkoogid, liha ja seened ning mõned magusadki roakesed on "köögist läbi käinud".













Ilmad on vahelduvad:




Aga kui ühte kuusse kogunevad mitmed sündmused, ei oma üldse tähtsust, mis ilm õues on.
Ja siis juhtub igasuguseid asju.... no näiteks võib tulla pähe mõte, et `kui õige läheks restorani!`... et no kord üle mitme aasta võiks ju! Ja sai siis välja valitud üks kena Kelder... Katariina Kelder.




Vot ja nüüd ongi tulemus käes:







Tegelikult on pähklitega hoopis iselaadi lugu, mis sai alguse juba umbes 15 aastat tagasi.....


*******
Märtsikuu on olnud üldse päris rikas igasuguste tähtpäevade poolest. Oska vaid valikut teha, mis endale tähtsam või tähelepanuväärsem näib ning asu aga tähistama.
Siin vaid mõned:













Lisaks veel sünnipäevad ja muud isiklikud tähtpäevad....

Ja väikeseid kuid toredaid rõõme hingele, silmadele ja südamele:


Kevadet ei pea ainult õuest otsima.....


No ja kohe-kohe koputavad järgmised pühad uksele. Sõbrad on igatahes juba hoolt kandnud, et need tibu-muna-lihavõtte-ülestõusmispühad saaksid ikka korralikult ära tähistatud!


*****************************************************************

 

12.3.24

Kaziukas.

 Enne Kaziukase juurde jõudmist pean ikka natuke toidupilte ka näitama.






Njah, ja siis veel seda ka, et märtsikuus sai ikka natuke teatrikunsti ka tarbitud.

etendus "Langev täht".

Ja veel .... no toredaid tähtpäevi on ju kalendrid täis - jõua vaid tähistada! Ega kõike ju peagi. Ikka neid, mis endale südamelähedased ja meeldivad ja millede puhul ka oma lähedastele või sõpradele saab kena ametipäeva soovida või muul põhjusel rõõmu valmistada.




Ehhh, on veel toredaid sündmusi, mis silmad särama panevad:

Üks kena inimene valmistas kahe pildi jagu rõõmu....



Ja kui ikka kenasti küsida, võib ka õnn naeratada:


ning täiesti kogemata võivad ka uued toredad sõbrad tekkida:


Hää küll, jõudsingi Kaziukaseni....
Oleme varemgi kevade alguses leedukatel külas käinud ja nüüd läksime jälle. Põhjuseks jällegi sealsed mitmepäevased ja väga imetlusväärsed kevadised käsitöölaadad Kaziuko Muge`d. Neid peetakse pea kõigis Leedu linnades ja meie sihiks oli pealinn Vilnius.
Kuna ühe jutiga kohalesõit on tõepoolest ajaliselt väga pikk, siis otsustasime teha ööpeatuse n.-ö. poolel teel, kauni Baltezersi (Valge järve) kaldapealses Baltvilla (Valge villa) hotellis. Taas kord saan öelda, et peatusime seal juba kolmandat korda ja kõik on ikka sama heas korras ning meeldiv, nagu esimeselgi korral. Mu vanatädi (sel aastal saab 99 aastaseks) elab seal lähedal ja nõnda on teda külastades ka meil otstarbekas majutuda lähedal, et aeg ei oleks piiratud ja ei peaks olema nn `põgenev külaline`.  Mõnel korral oleme ööbinud ka teises lähedalasuvas hotellis "PortHotel".



Sel korral aga jätkasime järgmisel hommikul kulgemist Vilniuse poole.
Valitud oli meil hotell Amberton-Vilnius. Kõik sujus, tänu abikaasa korralikule eeltööle väga kenasti ning peale hotelli fuajee imetlemist ja endi tuppa sisse seadmist võisimegi rõõmsalt linna- ja laadamelusse sukelduda. Aeg kulges mõnusalt ja meiegi ei kiirustanud, sest aega oli piisavalt varutud. No see laat on tõesti ikka tohutult suur ja kogu müügiala läbikäimiseks kulubki mitu päeva!



Igatahes on kindel olla, kui tead, et kõik on kontrolli all ja..... ei olda ka nende sinikollaste lippudega liiale ega lolliks mindud! Ma nägin vaid ühe müügiputka küljes noid lipukesi ja sel müüdigi ilmselt sellelt maalt saabunute ja nn uue asurkonna moodustanute kaupa. Linnas olid au sees ikka leedukate omad lipuvärvid ja sümboolika.


Kui aega on vabalt käes, siis võivad jalutuskäigud ju ka pimedamat aega hõlmata. Pealegi on tulede valguses alati ka midagi müstilist ning avanevad hoopis teistsugused vaated, kui päevavalges...





Kuna laat ise oli väga suur ja seal on alati esindatud ainult ja ainult kohalik käsitöö ning toidud, läks piltide tegemine aeg-ajalt sootuks meelest. Natuke õnnestus seda ilu ja võlu siiski pildile ka püüda.

Laada rongkäik Kaziukase ja kevade auks:







Korve, muid punutisi, toitusid, metallehistöid jms oli tõesti nõnda palju ja väga kvaliteetseid ning omanäolisi, et ühte päeva emotsioone ära mahutada polegi üldse võimalik.
Seda kõike lihtsalt peab ise nägema ja kogema.....

Ja leedukatele meeldib ka tantsida.....

Natuke nänni kogusin ikka ka, kuis muidu! 
Lisaks Lätist kaasanapsatud pirukatele, juustule ja piimale-keefirile-koorele (tagasi koju jõudsime ju pühapäeval alles õhtul ning tegime ostud Lätis ära)  ning Leedu toidu- ja maiusevarudele sain täiendust ka oma pastakate kogusse ja üht-teist veel.










Koduteel kohatud ja täheldatud:




 


***********************************************